1. Operatsioonisüsteemide ajalugu
Esimesed operatsioonisüsteemid olid loodud arvutite riistvara juhtimiseks ja kasutaja suhtlemise vahendamiseks (OS)
- UNIX (1969) – monoliitne kernel, esimene laialt kasutatud mitmekasutaja OS.
- MS-DOS (1981) – varajane Microsofti OS personaalarvutitele, kasutas pakktöötlust.
- Mac OS (1984) – graafilise kasutajaliidesega süsteem Apple Macintoshile.
- Linux (1991) – avatud lähtekoodiga OS, mille kernel on monoliitne.
- Windows 95 (1995) – hübriidkernel, tõi Start-menüü ja ajajaotusliku multitaskingu.
- Mac OS X (2001) – hübriidne XNU kernel (UNIX-baasil).
- Windows XP (2001) – hübriidkernel NT-põhine, väga populaarne.
- iOS (2007) ja Android (2008) – mobiilseid OS-id, kernel vastavalt XNU ja Linux.
- Windows 10 (2015) – hübriidkernel, ühendas seadmete platvorme.
2. Kernelite eripärad
Kernel (tuuum) on OS põhi, mis haldab protsesse, mälu, I/O ja faile.
On viis peamist tüüpi:
- Monoliitne kernel – kõik teenused ühes (nt Linux, BSD). Kiire, aga vähem turvaline.
- Mikrokernel – ainult baasfunktsioonid, ülejäänud töötab kasutajarežiimis. Näited: Minix, QNX.
- Hübriidkernel – kombineerib eelnevad (Windows NT, macOS XNU).
- Exokernel – väga õhuke, annab kontrolli rakendustele.
- Nanokernel – minimaalne, kasutusel virtualiseerimises (nt Xen Hypervisor).
3. Windows 95 (Chicago)
Windows 95 (koodnimi Chicago) ilmus 1995. aastal. See ühendas DOS-i ja Windowsi, kasutades hübriidset kernelit (16/32-bit).
Uuendused:
- Start-menüü, töölaua ikoonid, Plug and Play
- Toetus multitaskingule ja 32-bit programmidele
- Pikad failinimed (kuni 255 tähemärki)
- Lihtsam paigaldus
Miinused: aeglus vanadel arvutitel, draiveriprobleemid (Device Driver).
Minimaalsed nõuded: CPU 386 DX, RAM 4 MB, HDD 20 MB.
Kernel – hübriidne, osa DOS (16-bit) ja osa Windows (32-bit).
Windowsi paigaldamine virtuaalmasinas
- Laadi alla ISO-fail Windowsi paigaldamiseks.
- Loo uus virtuaalmasin (nt VirtualBox või VMware).
- Määra OS tüüp ja versioon (nt Windows 10).
- Jaga ressursid – RAM, CPU (toetab multithreading ja multiprocessing).
- Lisa ISO virtuaalse CD-ROMina.
- Käivita VM ja alusta installatsiooni.
- Järgi ekraanil olevaid juhiseid: vali keel, kettaseadistus, kasutajakonto.
- Pärast installi paigalda draiverid (Device Drivers) ja uuendused.
Mõisted
| № | Eesti keel |
|---|---|
| 1 OS – | vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. |
| 2 Rakendustarkvara – | programmid tööülesannete täitmiseks. |
| 3 Hargtöötlus (Multithreading) – | protsess jaguneb lõimedeks, mis töötavad paralleelselt. |
| 4 Hüperviisor (Hypervisor) – | virtualiseerimise haldur riistvara ja kerneli vahel. |
| 5 Kernel (Tuum) – | OS põhikomponent, haldab mälu, protsesse ja seadmeid. |
| 6 Kernelirežiimi mode variandid (User Mode) – | kasutajarežiim väljaspool tuuma. |
| 7 Pakktöötlus (Batch) – | järjest täidetavad ettevalmistatud programmid. |
| 8 Ajajaotuslikud OS-d (Time-sharing) – | protsessori aeg jagatakse kvantumiteks. |
| 9 Reaalajalised OS-d – | täpne reageerimisaeg kriitilistes rakendustes. |
| 10 Rakendusliides (API) – | ühendus erinevate programmide vahel. |
| 11 Baasteenused (Base Services) – | protsessihaldus, mälu, I/O ja turvalisus. |
| 12 Komponenditeenused (Component Services) – | rakenduste suhtlemine. |
| 13 Kasutajaliidese teenused (User Interface Services) – | menüüde ja akendega suhtlemine. |
| 14 Graafika ja multimeedia teenused – | piltide ja heli haldus. |
| 15 Sõnumivahetus ja koostöö – | Messaging and Collaboration |
| 16 Võrgundus (Networking) – | ühendus teiste süsteemidega. |
| 17 Veebiteenused (Web Services) – | rakenduste suhtlus veebi kaudu. |
| 18 OS katkestus (Interrupt driven) – | sündmused käivituvad katkestustega. |
| 19 Erandid (Exceptions / Trap) – | tarkvara genereeritud katkestused. |
| 20 Süsteemikutse (System Call) – | API pöördumine OS teenuse saamiseks. |
| 21 Protsess OS-s – | töötav rakendus, mille ressursse haldab OS. |
| 22 Protsessi juhtplokk (Process Control Block) – | salvestab protsessi info. |
| 23 Round-Robin – | protsessid saavad võrdselt protsessoriaega. |
| 24 I/O Manager – | ühendab rakendused ja seadmed. |
| 25 Võimsuse haldur (Power Manager) – | haldab energiarežiime. |
| 26 INF fail – | seadme draiveri installifail. |
| 27 Plaanur (Scheduler) – | valib järgmise täitmisele mineva protsessi. |
| 28 SJF (Shortest Job First) – | lühim töö saab prioriteedi. |
| 29 Semaphor – | koordineerib juurdepääsu ressurssidele. |
| 30 Deadlock (Ummik) – | protsessid ootavad teineteise ressursse. |
| 31 Multitasking – | mitme protsessi vahelduv täitmine. |
| 32 Multiprocessing – | protsessid eri protsessoritel. |
| 33 Symmetric Multiprocessing (SMP) – | kõik protsessorid võrdsed. |
| 34 Asymmetric Multiprocessing (AMP) – | üks protsessor kernelile. |
| 35 Multitöötlussüsteem (Hyper-Threading) – | ühe protsessori lõimede jagamine. |
| 36 Task – | protsess ja tema lõimed koos. |
| 37 Kontekstkommutatsioon – | protsesside vahetus täitmisel. |
| 38 Virtuaalmälu – | laiendab põhimälu massmäluga. |
| 39 MMU (Memory Management Unit) – | haldab lehekülgede aadresse. |
| 40 Page Directory – | lehekülgede kataloog. |
| 41 Page Table – | leheküljetabel. |
| 42 Page Directory Base Address – | kataloogi füüsiline aadress. |
| 43 CR3 – | register, mis salvestab kataloogi aadressi. |
| 44 Pagefile – | põhimälu + saalefaili kogumaht. |
| 45 Commit limit – | maksimaalne eraldatav mälu. |
| 46 Commit – | OS eraldab protsessile mälu. |
| 47 Current Commit Charge – | kasutusel olev virtuaalmälu. |
| 48 Pagefile size – | optimaalne saalefaili suurus. |
| 49 Peak Commit Charge – | maksimaalne kasutatud mälu. |
| 50 Page Fault – | andmeid pole põhimälus. |
| 51 Thrashing (pukslemine) – | pidev lehekülgede vahetus, jõudluse langus. |
Teised küsimused
| Teema | Vaastus |
|---|---|
| Virtuaalne aadressiruum (x86 32-bit) | 4 GB, 2 GB kasutaja ja 2 GB süsteemi jaoks. |
| Mälu hierarhia | Registrid → vahemälu (L1, L2, L3) → RAM → virtuaalmälu (pagefile) → SSD/HDD. |
Kernelite tüübid
| Kernel | Kirjeldus |
|---|---|
| Monoliitne | Kõik funktsioonid ühes kernelis (kiire, kuid keeruline). |
| Mikrokernel | Ainult põhi, teenused eraldi protsessidena (stabiilsem, aeglasem). |
| Modulaarne | Kernel koos lisamoodulitega (Windows). |
| Objekt-orienteeritud | Laiendatav, komponendid objektidena. |
| Hüperviisor | Virtualiseerimise haldur OS ja riistvara vahel. |
